KUIDAS  UKRAINLASED SIIN HAKKAMA SAAVAD ?  

KUIDAS  UKRAINLASED  SIIN HAKKAMA SAAVAD ?  

Tekst: Maire Aunaste
Foto: Mercedes Merimaa

Nii küsis Esku Külaseltsi liige Tamara Viks, kui bussisõidult Viljandisse tagasi koju jõudis. Nimelt sõitsid sama bussiga Viljandisse passilauda ukrainlased, kes ei osanud bussilt maha tulles midagi peale hakata. Tamara siis aitas neid, sest vene keelt ta oskab ja Viljandi linna ta tunneb…

Käimas on liikumise Vabatahtlik Seltsiline kogukonnamudeli testimine ja selle üheks osaliseks on ka Esku Külaselts. Kuidas eesti külaseltsi ja ukrainlasi, kellel Eestis ei ole oma juriidilist organisatsiooni, omavahel lähendada ning koos tegutsema panna- selles on küsimus.

Võisiku külas elab 70 ukrainlast. Esku Külaselts teenindab kaheksat küla, Võisikut nende hulgas. Vabatahtlik seltsiline Mercedes Merimaa (68) on Võisikul sündinud. Ta emapoolne vanaisa sai Vabadussõjas osalemise eest Lubjaahju talu omanikuks. Selles tulevase taimetarga lapsepõlv mööduski. Läks mööda 40 aastat ja nüüd on Mercedes Võisikul tagasi.

“Elasin pärast 40 aastat oma lapsepõlvekodus esimese talve üle. Mõtlesin, et mis ma siin niisama istun- hakkan kohe ka vabatahtlikuks seltsiliseks. Mul on naabriks 91-aastane Saima, keda käin tihti vaatamas. Kuna tal on juba ka binokliga nägemisega raskusi ja jalad külapeole ei kanna, siis käin talle rääkimas, mis külas toimub,” räägib Mercedes. “Puude käru viime koos tuppa ja koera laseme koos aeda, kui vaja,” täpsustab naine, kes teab, et külas ei maga naabri-valve kunagi.

“Omal ajal toimus Võisiku vallas muidugi aktiivsem elu kui praegu. Siin elas legendaarne naistraktorist, koduloo-uurija ja aktiivne kultuuri-edendaja Loniida Bergmann, kes aasta tagasi kahjuks suri. Loniida ajaloo-huvist sündis Võisiku Kudrussaare Külaselts “ Ewa”-  Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki eestlannast abikaasa Ewa auks. Endises Võisiku mõisas on praeguseks 100 aastat olnud erinevate nimetuste all  hooldekodu, kuhu on hetkel jäänud veel mõned kliendid. Küll elab sama katuse all juba kolmveerand aastat 70 ukraina sõjapõgenikku. Just nendega on Esku Külaselts sidemed loonud, kaasates neid oma üritustele,” annavad Mercedes Merimaa ja Esku Külaseltsi esinaine Merli Sild (68) kogukonna loomisest ülevaate. 

Ajame juttu Põltsamaa Lossikompleksi Meistrite majas asuvas Rokokoo saalis. Lossi õuel müttab korraga 6 traktorit, sest  kaks aastat kestnud lossikompleksi konserveerimise ja suur-arenduse avamispidustusteni  jäävad vaid loetud päevad.

“Lossi avamisele oodatakse muidugi ka ukrainlasi,” ütleb Merli Sild, kes külaseltsi juhtimise kõrval juhib töötab ka Põltsamaa Muuseumis. 

“Emadepäeval tõime ukrainlased Põltsamaa Kultuurimajja kontserti kuulama. Ja Maalehe  Eakate Festivalile võtsime oma külaseltsi inimeste kõrval Tartusse kaasa ka 10 ukrainlast. Koos 40 inimesega käisime Viimsi Artiumis…Oleme teinud ühiseid istumisi, kuhu ukrainlased ei tule sugugi tühjade kätega! Nende rahvuskööki kuulub nii mõndagi, mida eestlased oskavad hinnata. Esku vanas koolimajas, kus külaselts koos käib, korraldasime ukrainlastega ühise peo. Pärast seda, kui kohalik maapoiss hõikas kõva häälega “Slava Ukraini!”, oli jää kahe seltskonna vahel murtud ning võis perebändi muusika saatel tantsu lüüa. Kui peo lõppedes ukrainlased sooja vastuvõtu eest tänasid, vastasid eestlased tugeva aplausiga….Ainult ühise tegevusega saab kasvatada mõlemapoolset usaldust. Ainult nii saab elimineerida kohalike umbusklikke küsimusi a la “Kes nad on? Miks nad on? Kas nüüd peab hakkama uksi lukustama? jne…,” ütleb Mercedes, kes on elus õpetamise ja tuhandetele küsimustele vastamisega pool elu tegelenud.

“Ega me oma eakaid ukrainlaste kõrval ära ei unusta. Üks asi on nad panna kogukonna elu vastu huvi tundma, aga teine asi on nad kodust välja saada. Toomine ja viimine, st.transport on kogukonna tekitamise juures peamine probleem. Võisiku- Põltsamaa bussidele oleme koos KOV-iga lahendused leidnud- seniste väikeste busside asemel on liinil nüüd suuremad ühissõidukid. Ukraina kogukonna esinaine Valentina omakorda püüab ukraina mehi harida elementaarse viisakuse teemal, et eakatele inimestele peab bussis istekohta pakkuma…Nii see ühiselu harjutamine käib. Meie järgmine ühine kogukonna-päev on muidugi Jaanipäev ja 26. augustil toimub külade päev Esku Külaseltsi kuuluvate kõigi 8 küla kokkusaamiseks. Need on Esku, Võisiku, Kuningamäe, Rõstla, Lebavere, Vitsjärve, Räsna ja Nõmavere külad.

 Ligi 20-aastase Esku Külaseltsi värskeim plaan on hakata kogukonnale õpetama taaskasutus- käsitööd ja väega taimede korjamist-kasutamist, “ lubab vabatahtlik seltsiline Mercedes Merimaa, kes oma kodukülas Võisikul peab Ukraina kogukonda külaseltsi kollektiivseks seltsitatavaks.

Vaata kõiki meie lugusid