Abivajajate kaardistamine

Abivajajad: 65-aastased ja vanemad inimesed ning täisealised erivajadusega inimesed (mitte ainult puudega inimesed, vaid ka inimesed, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed).

Kaardistamise käigus palume koordinaatoril projektis osalevate omavalitsuste kaupa koguda info abivajajate kohta:

Andmete kogumist on võimalik teha kahes etapis: kaardistada enda jaoks maakonnas olevad võimalikud partnerid, kelle kaudu abivajajateni jõuda ja küsida üldised andmed (nagu allpool toodud ning II etapis, kui juba vabatahtlik leitud), seada sisse klienditoimik ning lisada toimikusse nõutud andmed (isikukood, info tööhõive kohta, aadress, telefon jne) ning detailsed ülesanded, mida vabatahtlik täitma hakkab.  

Kui kaardistamine toimub kahes etapis, on oluline, et hoolekandeasutus, sotsiaaltöötaja, pereõde, koduõde, kogukonna esindaja või lähedane on abivajajaga eelnevalt rääkinud ja abivajaja on andnud nõusoleku osaleda meie koostöömudelis.

Mõned märksõnad:

Kui koordinaatoril on juba toimiv koostöö sotsiaaltöötajatega ja kohe on võimalik saada  nõusolekud ja detailne info, siis on võimalik kaardistamine teha ühes etapis. Sel juhul on oluline kindlasti tutvuda eelnevalt klienditoimiku ja meie abivajajate andmebaasiga, kuhu kõik abisaajad, kellele vabatahtlik leitakse, tuleb kanda. 

I etapis on vaja kindlasti küsida:

Millist abi vajatakse?

Oluline on rõhutada, et ükski loetletud tegevustest ei näe abisaajat täiesti passiivses rollis ehk meie vabatahtlikud ei paku nn turvateenust. Vabatahtliku pakutavate tegevuste eesmärk on abisaajat vastavalt tema võimetele aktiveerida, seda isegi juhul, kui tegemist on voodihaigega (VT. mudeli kirjeldus lk. 8).

 II etapp abivajajate andmete kaardistamisel

Kliendipäevikust tulenevate ja andmebaasis nõutavate andmete lisamine. Vabatahtlikele tulenevate ootuste ja ülesannete täpsustamine. 

Küsimused, mis aitab täpsustada vabatahtlikule vajalikku infot:

Toodud loetelu ei tähenda, et vabatahtlik kõikide nende tegevuste juures toetust pakkuda saab, kuid see aitab vabatahtlikul paremini end abivajaja toetamiseks ette valmistada.

Söömine Hügieenitoimingud
Söögi valmistamine Ametiasutustega suhtlemine
Poes käimine Vaba aja veetmine väljaspool kodu
Liikumine Vaba aja veetmine kodus
Ühistranspordi kasutamine Suhtlemine inimestega
Dokumentide täitmine Võimlemine (spordi tegemine)
Lugemine Käelise tegevuse tegemine (täpsusta, milline tegevus)
Riietumine Arvuti kasutamine
Ravimite võtmine Teenusepakkujate leidmine (nt juuksur)

 Vabal ajal tegelen (sh hobid, huvid): ….

 

Siin on abivajajate kaardistamise juhendmaterjal kättesaadav ka failina: Abivajajate kaardistamine.